Mida minust siis rääkida? Mina olen mina nii oma heade kui halbade iseloomujoontega. Erinevad inimesed hindavad minus tõenäoliselt erinevaid positiivseid külgi. Negatiivseid külgi on mul vist ikka ka, aga nendest pole mõtet rääkida. Nendega tuleb tegeleda siis, kui need pinnale kerkivad ja küll leiab siis ka lahenduse.
Me kõik proovime täna olla paremad kui eile. Nii ka mina. Ma proovin maailma näha avatud südamega. Näha inimesi sellistena nagu nad on ja neid sellistena ka aksepteerida. Päris iga kord see mul ei õnnestu, aga ma annan endast parima. Ma soovin, et ka mind aksepteeritakse sellisena nagu ma olen. Ma soovin olla lihtsalt mina ise, sest teised kohad on juba nagunii võetud. Mulle väga meeldib ütlus, et ära mõista kedagi hukka enne kuni sa pole tema jälgedes astunud. Liiga ruttu kipume me teiste kohta hinnanguid andma.
Milline ma veel olen? Vahel olen ma habras ning mul on tunne, et ma purunen nagu klaas tuhandeks killuks nende väljakutsete all, mida elu mu teele veeretab. Teine kord olen ma jälle tugev. Tugev kandma oma valu seni kuni ma sellest välja kasvan ning ühel päeval nagu fööniks tuhast tõusen.
Mis mulle meeldib? Inimesed, kes mind mõistavad ja kes oskavad mu hinge soojendada. Armastus. Liblikad. Suvesoojus. Toomingaõite lõhn. Kullerkupud. Elevandid. Leevikesed. Vaadelda, kuidas lumehelbed õhus liuglevad. Kallistus. Ehetes jõulukuusk. Teater. „Väike prints“. Inimesed, kes suudavad minus enda vastu imetlust äratada. Mango. Unistamine. Imed (nad tulevad ainult nende juurde, kes neisse usuvad). Joonistamine. Kirjutamine. Merd vaadelda. Sõrmedega koera karvades sasida. Sügislehtedes sahistada. Tantsida. Neid asju on veel nii nii palju, eriti neid asju, mida näeb ainult südamega, sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu nagu ütles rebane Väikesele printsile.
Mõnusat olemist minu lehel!
Margot